Alkohol on tunnistatud kindlalt teratogeeniks ja rasedusaegset ohutut alkoholitarvitamise piiri ei ole suudetud määrata. Ka väikestes kogustes alkoholi tarvitamine on ohtlik loote arengule ning võib raseduse alguses põhjustada elundite väärarendeid. Loote kergem kahjustumine ema rasedusaegse alkoholitarvitamise tagajärjel võib avalduda alles koolieas käitumishäirete ja õpiraskustena, raskema vormi tunnused ilmnevad aga juba vastsündinueas kasvuhäire, iseloomulike näojoonte ja väärarendite kujul. Seda laia lootekahjustuste spektrit nimetatakse tänapäeval FASD (fetal alcohol spectrum disorder).

Alkoholist tingitud lootekahjustuste leviku kohta on raske saada usaldusväärset hinnangut. Uuemate Euroopas tehtud uuringute andmetel esineb ema rasedusaegsest alkoholitarvitamisest tingitud erinevaid arenguhäireid isegi 2–4%-l lastest. Samas on alkoholist tingitud lootekahjustused täielikult ennetatavad.

 

Konverentsi sihtgrupiks on erinevate valdkondade eksperdid tervishoiusüsteemis – laste-, naiste- ja perearstid ning ämmaemandad, lasteõed ja teised ema-lapse tervisega seotud spetsialistid. Käsitletavate teemadena tõstetakse esile teaduslik taust alkoholi kahjulikust mõjust lootele, alkoholist tingitud lootekahjustuste ennetamise olulisus ning diagnoosimise ja edasiste tugisüsteemide vajalikkus.

 

Kas ema rasedusaegsest alkoholitarvitamisest tingitud lootekahjustused on Eestis aladiagnoositud?

 

Kas  loote alkoholikahjustuste ennetamine ning juba sündinud ja kahjustunud laste heaolu ja arengu tagamiseks töötavad tugisüsteemid on Eesti ühiskonnas piisavad?

 

Eesti Lastearstide Selts, Liis Toome
Eesti Perinatoloogia Selts, Pille Andresson

Eesti Karskusliit, Lauri Beekmann